EMS treening!

Kas te olete kunagi märganud telekas reklaamitavaid treeningvahendeid, mis töötavad elektri-impulsside baasil? Panete vaid mõned jubinad keha külge, lülitate aparatuuri sisse ning hakkavadki lihased tööle. Tundub huvitav eksole. Tänapäeval on olemas isegi eraldi terviseklubid, mis pakuvadki justnimelt selles stiilis treeningvõimalusi. Lubatakse kiiret lihaskasvu, rasvakadu ning kõike muud head sellega kaasnevat.

Usun, et enamik teist on arvamusel, et eks see üks müüginipp ole, et meeleheitel kaalujälgijatelt viimanegi raha välja pigistada. Kuid ärme spekuleeri niisama, vaatame asja nõks lähemalt. Kas on asjal ka mingi tõepõhi siiski all?

Elektromüostimulatsioon (EMS) ei ole mingi uudne idee. Juba 18-nda sajandi lõpul avastati, et elektrivoolu abil võib lihaseid aktiveerida. Selle põhjal alustasid 1960-ndatel sportlaste peal katsetamist ka vene teadlased. Muidugi oli tollal kogutud informatsioon ebatäpne ning keegi ei olnud päris kindel, mis kasuteguritest jutt tegelikult käib. Kuid nüüd pool sajandit hiljem oleme aga juba tunduvalt targemad ning EMS-i kohta on suur kogus informatsiooni vabalt kättesaadaval.

Mida EMS aga ikkagist siis teeb?

Lihtsamalt öeldes ongi tegemist elektri-impulssidega mida siis teatud võimsuse ja sagedusega lihastesse saadetakse. Nende impulsside tulemusena lihased kontrakteeruvad ja neisse tekib pinge. Kõik toimuks justkui samamoodi nagu tavapäraselt trennis harjutades, ainult selle vahega, et võite istuda näiteks toolil ja lugeda samal ajal raamatut. Kõlab uskumatuna? Mõnes mõttes see nii ka on.

Tegemist pole siiski revolutsioonilise asendusega traditsioonilisele jõutreeningule. EMS-i põhitoime on närivsüsteemide stimuleerimine ning nende arendamine, läbi mille paraneb jõud ning ka oskus seda jõudu suunata. Mõju lihas- ja rasvamassile on aga piiratud. Seega, kes loodab endale kuskil salongis istudes ilusaid muskleid kasvatada või õllekõhust lahti saada – siis kahjuks nii lihtsalt asjad siiski ei käi. Samas ei saa öelda, et üldse EMS’ist kasu ei oleks. Vähemal määral lihaskasvu stimuleerimine siiski toimub ning lisaks põletab keha ka rohkem energiat, mis võib teatud määral kaasa aidata ka rasvamassi vähenemisele.

Neile, kes traditsiooniliselt treenida ei saa

EMS’i võlu peitub aga hoopis mujal. Nimelt pakub see võimaluse füüsilise võimekuse parandamiseks neile, kes traditsioonilisi treeninguid sooritada ei saa.

Näiteks inimesed, kes on raskelt vigastatud ja on sunnitud haiglavoodis lamama. Kui tavapärasel juhul tähendaks voodis lamamine kiiret lihastoonuse kadu ning nõrgenemist, siis EMS’i abiga võib seda tunduvalt kauemaks edasi lükata ning see võib taastumist isegi kiirendada. Siinkohal on potensiaalne kasutegur isegi halvatud inimestele. Inimene, kes enam ise lihastele signaale ei suuda saata, võib sellegi poolest antud metoodika abil lihastesse elu sisse puhuda ning kes teab, võib-olla isegi stimuleerida närvisüsteemi paranemist.

Samamoodi võivad kasu lõigata vanurid, kelle kulunud ja nõrgad liigesed ning kõõlused ei suuda enam ammu jõusaalides pakutavaid koormusi kuigi hästi taluda. EMS’i abiga võivad ka nemad muutuda tugevamaks ja elujõulisemaks. Kes meist ikka vanaduspõlves nõrk ja abitu olla tahaks.

Kuid ärgem unustagem ka professionaalseid sportlasi või ekstreemseid harrastajaid. Uuringud on näidanud, et EMS suudab pakkuda isegi paremaid tulemusi neile, kes juba kõrgemal tasemel tavatreeningutega tegelevad.

See metoodika ei pruugi olla küll parim variant kulturistidele, kes ajavad taga suurimat lihasmassi ja madalaimat rasvaprotsenti, kuid kahtlemata on jõuvarude parandamine ka neile otstarbekas. Rääkides jõutõstjatest või kergejõustiklastest on potensiaalne kasutegur eriti suur. Kuna EMS ei põhjusta tõsiseid lihasvigastusi siis on tegemist väga paindliku treeningvormiga mida just toetavas mahus oma põhitreeningutele juurde lisada.

Kallis aparatuur

Siinkohal toome välja siiski ka selle, et korralik EMS treening nõuab ekspertide abi ja kallist aparatuuri. Telepoest ostetud jubinad meile märgatavat kasu ei anna. Nimelt on EMS’i effektiivsus sõltuvuses sellest, kui tugevaid ja kui sagedasi signaale lihastesse saadetakse ning kui pika perioodi peale. Lisaks on inimeste lihastes erinevaid tüüpe lihaskiude, mis reageerivad signaalidele eri moel. Seega on vajalik aparatuuri õige seadistamine, et tagada justnimelt õige koormus õigetele lihastele.

Kokkuvõtlikult saab öelda, et EMS pakub võimalikku kasu paljudele. Kui te olete seni jõutreeningut ajapuuduse või vigastuste tõttu vältinud, siis nüüd teil enam vabandusi pole.

Hoolitsege oma keha eest!

Holger

Allikad: 

1) Electromyostimulation–a systematic review of the influence of training regimens and stimulation parameters on effectiveness in electromyostimulation training of selected strength parameters.

Filipovic A, Kleinöder H, Dörmann U, Mester J.

J Strength Cond Res. 2011 Nov;25(11):3218-38. doi: 10.1519/JSC.0b013e318212e3ce. Review.

2) Effects of whole-body electromyostimulation on resting metabolic rate, body composition, and maximum strength in postmenopausal women: the Training and ElectroStimulation Trial.

Kemmler W, Schliffka R, Mayhew JL, von Stengel S.

J Strength Cond Res. 2010 Jul;24(7):1880-7. doi: 10.1519/JSC.0b013e3181ddaeee.

3) Effect of whole-body electromyostimulation on energy expenditure during exercise.

Kemmler W, Von Stengel S, Schwarz J, Mayhew JL.

J Strength Cond Res. 2012 Jan;26(1):240-5. doi: 10.1519/JSC.0b013e31821a3a11.

4)Physiological responses and perceived exertion during cycling with superimposed electromyostimulation.

Wahl P, Schaerk J, Achtzehn S, Kleinöder H, Bloch W, Mester J.

J Strength Cond Res. 2012 Sep;26(9):2383-8. doi: 10.1519/JSC.0b013e31823f2749.

5) Electromyostimulation–a systematic review of the effects of different electromyostimulation methods on selected strength parameters in trained and elite athletes.

Filipovic A, Kleinöder H, Dörmann U, Mester J.

J Strength Cond Res. 2012 Sep;26(9):2600-14. doi: 10.1519/JSC.0b013e31823f2cd1. Review.