Kui te olete oma elus millegagi pikemat aega tegelenud, siis olete kindlasti kogenud sellega seoses ka lühiajalisi tagasilööke, seisakuid. Võibolla on tekkinud tunne, et asi on mõtte kaotanud, eesmärkide saavutamine liiga raske, keeruline, aeganõudev. Te pole kindlasti ainukesed, kes on nii mõelnud.
Selline olukord tekib tihti ka treeningute ja toitumiskavade järgimiste puhul. Eesmärgiks seatud kaalu või jõunumbrid tunduvad vahest nii kauged, senised tulemused kehvad ning kaob energia edasi pingutada. Sellisel olukorral on mitmeid põhjused- nii vaimseid kui ka füüsilised, kuid lahendused on tihti sarnased.
Jagan teiega mõningaid mõtteid ja loodetavasti on neist teile abi, kui te peaksite end kunagi sellisest olukorrast leidma.
Treeningute ja toitumisplaanide järgimise puhul tekivad paljud seisakud tihtipeale seetõttu, et seatud eesmärgid on ambitsioonikad ning ei osata päris hästi arvestada reaalse ajakuluga, mida nende saavutamiseks vaja läheb.
Seega:
• Arvestage ajakuluga juba ette. Uurige treenerite käest umbkaudseid, kuid reaalseid ajavahemikke, mida teie soovitud tulemuste saavutamiseks minna võib. Harjutage end nende mõtetega.
• Vajadusel püstitage lühiajalisi eesmärke, mille täitmine on kergem ning mis annavad teile motivatsioonilaenguid
Sellegipoolest võib teatud hetkest lausa vajalikuks muutuda pauside, hingetõmbeperioodide tegemine, et anda nii kehale kui ka vaimule puhkust ning taasluua see motivatsioon edasiseks pingutamiseks.
Siin tehakse aga palju vigu. Liiga tihti muutub hingetõmbepaus täiesti tühjaks laisklemiseks, mis ei ole kuidagi soovitatav. Kui te tunnete, et koormus hakkab nii kehale kui vaimule, siis pole vaja ilmtingimata kõike täiesti pooleli jätta.
Meie keha taastub ja kohaneb 24/7 ning kui tunneme, et me ei saa enam ülesannetega hakkama, siis tähendab see vaid seda, et nõuded mida me oma kehale oleme esitanud, on ületanud meie keha võimet nendega jooksvalt toime tulla.
Mida siis teha?
• Langetage koormust, kuid mitte nullini. See pole vajalik. Vajalik on vaid vähendada kehale antavate nõudmiste taset piisavalt palju, et keha suudaks taaskord „järgi jõuda“ ning jooksvalt kohanemisega toime tulla.
Miks mitte aga täielik puhkus võtta?
Lühiajaline puhkus pole tõesti halb mõte, kui seda teha harva ning hoida seda justnimelt lühiajalisena. Mõned päevad või nädal-kaks maksimaalselt, kui eelnenud koormus on olnud äärmiselt suur või on tekkinud vigastusi.
Miks ei ole soovitatav liiga tihti liiga pikki nullkoormusega pause võtta on lihtne, me kipume unustama kõik head ning meenutame tihti vaid halba, mis nende tegevustega kaasas käis. Lisaks läheme me „rooste“ ning tekib taandareng. See aga kisub motivatsiooni veelgi enam alla ning muudab taasalustamise väga raskeks. Kui meie hingetõmbe pausid on lühikesed või osalise koormusega, siis neid halbu kõrvalnähte üldiselt ei teki ning meie kehal on võimalus taastuda, samas säilitades senise arengu ning püsib ka meie positiivne suhtumine.
Võtame näiteks kasvõi kooliajast tuntud suvepuhkused. Mitu kuud vabastust muudab sügisel koolitööga uuesti liitumise raskeks ning paljudel läheb nädalaid, kui mitte kuid, et rütmi saada. Ning seda siis suure kohanemisvõimega laste puhul, kelle jaoks on kool kohustus. Mõelge nüüd ise kui keeruline on oodata sama tulemust täiskasvanute puhul, kelle kohanemisvõime on enamasti kehvem ning ka dieet ja treening ju kõigest vabatahtlik. Kasutage puhkusi ja hingetõmbeperioode mõistlikult!
Paljudel inimestel on suhtumine, et arenguseisak on midagi negatiivset, et kui ei arene, siis on midagi ilmtingimata valesti. See võib põhjustada mõttetut stressi ning viia emotsioonidest ajendatud vigadeni. Seisakud dieedis võivad viia paanikani, kus asutakse nälgima, mis omakorda võib asja vaid hullemaks teha ning lõpuks viia kogu süsteemi lagunemiseni. Seisakud trennides võivad mõnda ajendada senisest veelgi enam pingutama, mis võib hoopiski tuua kaasa vigastused ja jällegi- lõpptulemused on tihti veel hullemad.
Arenguseisak, kui selline pole sugugi alati negatiivne. Tuleb ju teadvustada, et kui olete mitu kuud edukalt arenenud, siis isegi pikemaajaline seisak tähendab ju seda, et olete siiski tunduvalt paremas seisus kui alguses. Võime harjuda ning õppida juba saavutatut hoidma on samuti suur edusamm ning seda ei tohiks alahinnata.
Miks mitte õppida juba saavutatud taset hoidma ning andagi kehale see lühikene hingetõmbepaus, viies koormuseid veidi madalamaks ning lisades paar puhkepäeva. Keha kindlasti taastub ning omandab taaskord võime teha järgmist arenguhüpet.
.
Edu!
Holger
Kaalustalla.ee treener ja blogija